zoodablog

Elas kord mees, kellel oli naba asemel mutter september 3rd, 2007

“Elas kord mees, kellel oli naba asemel mutter. Küll oli tema õnnetu, aga mutter oli mutter. Viimases hädas läks mees targa juurde küsima, et miks teistel on naba, aga minul mutter. Tark ütles talle: mees-mees, rända seitsme maa ja mere taha, siis saad teada. No mees läinud siis sepa juurde, lasknud omale teha kolm paari raudsaapaid, kolm raudkeppi ja kolm pätsi raudleiba, ning asunudki teele. Kulutanud tema ära oma raudsaapad, raudkepid ja söönud ära raudleivad, kuni jõudnudki seitsme maa ja mere taha. Seal näinud tema põtra. Võtnud vibu ja lasnud põdra maha. Põdrast hüpanud välja rebane. Võtnud mees vibu ja lasnud rebase maha. Rebase kõhust lennanud välja part. Mees võtnud vibu ja lasnud pardi maha. Ja näe pardi seest kukkunud välja … mutrivõti!”

“Ja siis? Edasi?” nõudsime meie innukalt.

“No eks mees võtnud selle mutrivõtme ja hakanud keerama. Keeranud ja keeranud. Ja eks siis kukkunud tal perse tagant ära,” lõpetas Aua oma jutu.

Ülalolev lugu pärineb Lauri Vahtre raamatust “Meenutusi kadunud maailmast”, mille ma äsja uuesti läbi lugesin. Vahtre mälestusteraamat oma tudengipäevist on ühtlasi hariv ja lõbus lugemine. Lähiajalugu asjaosalise silme läbi. Väärt lugemine, nüüdsest minu blogi lugejatele kohustuslik kirjandus. Sellega avan ka vastavasisulise uue rubriigi.

Teema: kohustuslik kirjandus |