zoodablog

Balti kett 2 mai 6th, 2007

Varsti organiseeris Savisaar Balti keti. Ta oli tahtnud noorena kosmonaudiks saada, aga siis vist olid tulnud tõved ja elumured, ning see soov jäigi unistuseks. Aga kosmos mõlkus tal meeles pidevalt.”Teeme sihukese inimketi, mida on võimalik kosmosest näha!” jutustas ta kõikjal. Alguses mõtlesin ma, et mina küll sinna ketti ei lähe. Aga siis lõi nagu silme ees selgeks - jumal küll! Milline hirmus oht! Kõik Baltikumi inimesed võtavad üksteisel käest kinni, ja siis pole vaja muud teha, kui ühele neist kõva elektrilaeng anda! See kandub edasi, edasi ja mõne minutiga on kõik surnud. Küll siis on punastel pidu! Ma püüdsin Savisaart veenda, et ta niisugused ketid ja rihmad peast välja viskaks. Ega ta punkar pole! Aga noh, eks sa kõnele seinaga… Panin siis endale kummikud jalga ja kummikindad kätte, ning läksin ja seisin kah seal ketis, otse keset Eestimaad, et vähemalt pooled eestlased ellu jääksid. Noh, ma olin nagu piksevardaks või nii… Õnneks ei juhtunud midagi. Eks tiblad vaatasid, et mina olen platsis ja nende kurjad mõtted läbi näinud, ning loobusid kuritööst.

Andrus Kivirähk “Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed”

See lõik tuli hoobilt meelde, kui lugesin, et Leedu kosmose-huvilised tahavad taas Balti keti kokku panna. Tuleb vist kummikud välja otsida, sest Ivan Orav on juba vana mees, ei tea kas jõuab igale poole.

Teema: Eesti asi |