zoodablog

Ostuhoiatus - “Susi jutud” mai 22nd, 2007

Kindlasti on terasem silm raamatulettidel märganud Tõnu Trubetsky ja Anti Pathique värsket üllitist “Susi jutud”. Soovitan - jätkegi see sinna letile. Osta kindlasti ei maksa. Lugeda… no kui poolest tunnist kahju pole, siis võib kah. Üle poole tunni kindlasti ei lähe. Kuigi väikseformaadiline raamat on suurte tähtede, küllaldase valge pinna ja piltide abil 47 leheküljeliseks venitatud, olen üsna kindel, et kogu teks mahuks 10-ses kirjas umbes viiele A4 lehele ära.

Olen varemgi Trubetsky (ja Pathique)  toodetud ilukirjandust lugenud ja mõni asi on päris lahe olnud. Punkromaan “Daam sinises” näiteks ja “Mina ja Georg” ka. Lugesin neid viimati muidugi ammu aega tagasi ja ei tea, mis tundeid need raamatud minus praegu tekitaks, aga kindlasti paremaid, kui “Susi jutud”.

Sellel lool polnud küll ei nägu ega tegu, sisust rääkimata. Nalja ka ei saanud.  Kes ikka hirmsasti tahab sisuga end kurssi viia, sel soovitan poes raamatu tagakaanelt lugeda Mait Vaigu luuletust “Susi”. Mina olen teid hoiatanud.

Teema: kultuur, raamat | Kommentaare ei ole »

My Generation mai 16th, 2007

Leidsin Postimehest huvitava artikli ansamblist The Zimmers - bändist mille liikmete keskmine vanus on 78 ja kes on internetis tuntuks saanud The Who loo kaveriga “My Generation”. Ajakirjanduse viga on see, et huvitava artikli oleks veel paremaks saanud teha, kui oleks kombeks ajalehe veebis olevatele artiklitele lingid juurde panna. Kahjuks seda ei teha. Sestap korjasin siia mõned teemaga seotud lingid kokku.

Lugu YouTube’is
The Zimmersi myspace’i leht
Wikipedia info The Zimmersi kohta
The Zimmersi ametlik koduleht
The Who variant”My Generation’ist”

Üldiselt ma ei mõista, miks ajalehes ei oleks võinud samasugune lingiriba olla loo järel…

Teema: ajakirjandus, kultuur | Kommentaare ei ole »

Miks mulle bussiga sõita ei meeldi mai 14th, 2007

Ma ei salli bussisõitu silmaotsaski. Alljärgnevatel põhjustel:

1. Buss läheb tee peal katki ja tuleb asendusbussi oodata.
2. Minu valitud istme seljatugi on alati katki.
3. Kui valin endale koha, mille seljatugi on korras, saabub kohale isik, kelle piletile on selle koha number trükitud ja ta peab ilmtingimata just sinna istuma, olgugi, et buss praktiliselt tühi on.
4. Minu taha istuvad rullnokad, kes räägivad kõvasti ja koledasti, vaatavad mobiili pealt vingeid klippe autorallist, kaklusest ja kuulavad kehvakvaliteedilist muusikat.
5. Minu läheduses istub mõni haisev inimene, kes salaja õlut libistab.
6. Minu läheduses istub ülevoolava ja eale sobimatu jutuga 40ndates naisterahvas ja räägib 45 minutit telefoniga.

Muidu pole nagu väga vigagi.

Teema: elu on ikka seiklus | 3 kommentaari »

Simpsonitest mai 11th, 2007

Minu lemmiksarjal - The Simpsons - linastub 20. mail 400 episood “24 minutes”, mis parodeerib tuntud telesarja “24″ ja kus teevad kaasa ka viimatimainitud sarja staarid Kiefer Sutherland ja Mary Lynn Rajskub.

See on ka sarja 18 hooaja viimane osa.  27. juulil aga linastub Simpsonite täispikk film. On mida oodata.

Seniks vaadake Simpsonite algusaegadest pärit klipikesi YouTube’ist. Nägid ikka päris veidrad välja kui esmakordselt Tracey Ullman Show’s üles astusid.

Teema: film, kultuur | Kommentaare ei ole »

Tähelepanekuid mai 10th, 2007

Tabalukud on suhteliselt ebaturvalised. Mul kulus oma garaaži sissemurdmiseks alla poole minuti, olles varustatud vaid rauasaega.

Inimesed, kellega räägin telefoniga ja keda ma silmast-silma kunagi kohanud ei ole ning keda ka tõenäoliselt ei kohta edaspidi, ütlevad kõne lõpus “nägemiseni”.

Päris humoorikas, kui arengukavast kõneledes räägitakse ka täpsustavatest kavadest ehk alaarengukavadest.

Mulle ei meeldi väljend “nii-öelda” - täiesti mõtetu tühisõna…

Nägemiseni.

Teema: elu on ikka seiklus | 2 kommentaari »

Balti kett 2 mai 6th, 2007

Varsti organiseeris Savisaar Balti keti. Ta oli tahtnud noorena kosmonaudiks saada, aga siis vist olid tulnud tõved ja elumured, ning see soov jäigi unistuseks. Aga kosmos mõlkus tal meeles pidevalt.”Teeme sihukese inimketi, mida on võimalik kosmosest näha!” jutustas ta kõikjal. Alguses mõtlesin ma, et mina küll sinna ketti ei lähe. Aga siis lõi nagu silme ees selgeks - jumal küll! Milline hirmus oht! Kõik Baltikumi inimesed võtavad üksteisel käest kinni, ja siis pole vaja muud teha, kui ühele neist kõva elektrilaeng anda! See kandub edasi, edasi ja mõne minutiga on kõik surnud. Küll siis on punastel pidu! Ma püüdsin Savisaart veenda, et ta niisugused ketid ja rihmad peast välja viskaks. Ega ta punkar pole! Aga noh, eks sa kõnele seinaga… Panin siis endale kummikud jalga ja kummikindad kätte, ning läksin ja seisin kah seal ketis, otse keset Eestimaad, et vähemalt pooled eestlased ellu jääksid. Noh, ma olin nagu piksevardaks või nii… Õnneks ei juhtunud midagi. Eks tiblad vaatasid, et mina olen platsis ja nende kurjad mõtted läbi näinud, ning loobusid kuritööst.

Andrus Kivirähk “Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed”

See lõik tuli hoobilt meelde, kui lugesin, et Leedu kosmose-huvilised tahavad taas Balti keti kokku panna. Tuleb vist kummikud välja otsida, sest Ivan Orav on juba vana mees, ei tea kas jõuab igale poole.

Teema: Eesti asi | Kommentaare ei ole »