Vonnegut, Kurt

aprill 13th, 2007

Kui nüüd päris üdini aus olla, siis Kurt Vonneguti surm mind eriti õnnetuks ei teinud, ehkki tegu on ühe minu lemmikkirjanikuga. 84 on suhteliselt õiglane vanus suremiseks. Tema töö oli tehtud ja läbi oma teoste on ta praegu minu jaoks täpselt sama elus kui varem.

Tegelikult on veider, et Vonnegutist on surma puhul meedias kordades rohkem juttu kui näiteks eelmise paari aasta jooksul kokku. Praegu meenub vaid intervjuu Areenis ja paar raamatuarvustust siin-seal. Tõenäoliselt võtab nüüd nii mõnigi inimene riiulist Vonneguti raamatu kätte ja loeb selle läbi. Kui tahad, et sinust räägitaks ning su teoseid loetaks, siis tuleb maha surra…

Lõin oma Vonneguti konto kokku ja sain tulemuseks järgmised raamatud:

Titaani sireenid
Kassikangas
Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda
Tšempionide eine ehk Hüvasti, sinine esmaspäev!
Komejant ehk Hüvasti, üksildus!
Galapagos
Sinihabe
Hookuspookus

Kui viimane välja arvata, siis on need kõik mu lemmikute hulgas.


One Response to “Vonnegut, Kurt”

  1. evelyn on oktoober 12, 2008 9:49 hommikul

    tere..mul on selline rumal küsimus et mul tapamajakorpus viis kohustuslik koolis ja mul selline mure et see vaja kiirelt läbi lugeda aga kuna mul on väike pooleteist aastane laps ja olen yksikvanem…siis ei jätku aega…et kas oleks võimalik kuskilt kokkuvõtteid leida…mul on veel päris palju raamatuid nimekirjas,et kas on yldse kuskilt võimalik raamatute kokkuvõtteid saada??? tänud ja jään vastust ootama :)

    Tervitades, Evelyn

Trackback URI | Comments RSS

Leave a Reply

Name (nõutav)

Email (nõutav)

Veebileht

Speak your mind