zoodablog

Kuhu on kadunud Kaur Kender? aprill 26th, 2007

Olen Kaur Kenderi loomingust varem lugenud teoseid: “Iseseisvuspäev”, “Ebanormaalne” ja “Yuppiejumal”, pole lugenud: “Raha” (koos Rain Lõhmusega) ja “Check out”. Kes nüüd teemaks oleva kirjaniku loominguga kursis on, võib arvata, et “Pangapettus” nimelise raamatuga jõudsin ma poole peale. Ja see, et mul mingi raamat lõpuni läbi lugemata jääb, on tegelikult üsna ebatavaline. Jõudsin poole peale ja siis enam ei suutnud end edasi lugema sundida.

Varasemad Kenderi romaanid, mida olen lugenud, on kõikunud piiri peal, et ühtaegu on neis midagi head ja huvitavat, aga teisest küljest jälle pole ka. Aga see “Pangapettus” oli lihtsalt väsitav. Ikka needsamad lihtlaused… Muide, on ka kirjanikke, kes suudavad lihtlausetega väga hästi hakkama saada  (Vonnegut) ning neid, kes ei suuda (Kender, Henno).

Pealkirja juurde tulles - kuhu siis ikkagi on kadunud Kaur Kender? Üksvahe figureeris ta õige usinalt ajalehtede arvamuskülgedel. Nüüd on oma lahmivate arvamusartiklitega seinast-seina teemadel üle võtnud Mihkel Raud. Kenderist pole ei kippu ega kõppu.

“Check Out’i” ma plaanin ikkagi oma lugemisjärjekorda lülitada.

Teema: kultuur, raamat | 2 kommentaari »

Кот Бегемот, Peemot, Behemoth? aprill 16th, 2007

Bulgakovi romaani “Meister ja Margarita” põhjal on tehtud väga hea telesari, mida praegu ETV kaudu igal pühapäeval vaadata saab.  Eile sattusin sarja tiitritest lugema, et tegelane, keda eesti keelse tõlke kaudu tuntakse Peemoti nime all, kannab vene keeles nime Бегемот. “Begemot” omakorda, aga tähendab teadupärast vene keeli “jõehobu”. Asi tekitas huvi ja sestap uurisin täna veidike internetis tausta.

Inglise keeles on Bulgakovi teose kass saanud endale nime Behemoth ja see nimi pärineb Vanast Testamendist, kus on sellenimeline elukas, kes on ühtaegu mingi olend või deemon ning teisalt võib jälle jõehobu tähendada.

Igatahes on see päris põnev teema ja nõuaks põhjalikumat uuringut. Mina pealiskaudsel otsingul eesti keelsest piiblist ühtki Peemotit või Behemoti ei leidnud. Mulle tundub, et eesti keeles ongi see elukas jõehobuks tõlgitud.

Kui kellelgi on täpsemaid andmeid, siis oleks tore, kui ta seda infot minuga jagaks.

Teema: kultuur, raamat | 1 kommentaar »

Vonnegut, Kurt aprill 13th, 2007

Kui nüüd päris üdini aus olla, siis Kurt Vonneguti surm mind eriti õnnetuks ei teinud, ehkki tegu on ühe minu lemmikkirjanikuga. 84 on suhteliselt õiglane vanus suremiseks. Tema töö oli tehtud ja läbi oma teoste on ta praegu minu jaoks täpselt sama elus kui varem.

Tegelikult on veider, et Vonnegutist on surma puhul meedias kordades rohkem juttu kui näiteks eelmise paari aasta jooksul kokku. Praegu meenub vaid intervjuu Areenis ja paar raamatuarvustust siin-seal. Tõenäoliselt võtab nüüd nii mõnigi inimene riiulist Vonneguti raamatu kätte ja loeb selle läbi. Kui tahad, et sinust räägitaks ning su teoseid loetaks, siis tuleb maha surra…

Lõin oma Vonneguti konto kokku ja sain tulemuseks järgmised raamatud:

Titaani sireenid
Kassikangas
Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda
Tšempionide eine ehk Hüvasti, sinine esmaspäev!
Komejant ehk Hüvasti, üksildus!
Galapagos
Sinihabe
Hookuspookus

Kui viimane välja arvata, siis on need kõik mu lemmikute hulgas.

Teema: kultuur, raamat | 1 kommentaar »

Veider reklaam - Saku Kuld aprill 5th, 2007

Alles see oli, kui Sakule uue õlle (Must Kuld) turuletoomiseks ttepanuke tegin. Nüüd olen taas sunnitud Kulla asjus sõna võtma. Seekord ajendas mind selleks mainitud õlle telereklaam.

Reklaamis on kaks saksa meest, kes alguses kahtlustavate nägudega Saku Kulla pudelit uurivad ja mainivad umbes, et Saksa õlled näevad ikka paremad välja. Seejärel joovad mõlemad klaasitäie õlut korraga ära ja üks ütleb teisele: “Scheiße!”

See sõna on küll targu tõlkimata jäetud, aga teadmishimulistele panen siia seda sõna illustreeriva pildi:

Mine võta kinni, mida selle reklaamiga öelda tahetakse.

Teema: issanda loomaaed | 5 kommentaari »

Lugesin Rein Purpuri raamatu läbi aprill 4th, 2007

“Rein Purpur: eestlaste pöörane rännak Euroopas“, kirja pandud Laur Siboldi ja Jaano Martin Otsa poolt, väärib juba ainuüksi äramainimist selle poolest, et tegu on esimese Eesti blogist sündinud raamatuga. Osta ei raatsinud, võtsin raamatukogust ja lugesin läbi.

Inimese, kes ootavad raamatutelt sügavaid ja ülevaid tundeid, ei maksa selle teosega end vaevama hakata. Need, kes oskavad mõnu tunda kergest meelelahutusest, lugege kindlasti. Sorav ja lõbus jutt.

Kohe alguses tekkis paralleel Juha Vuorise “Joomahullu päevaraamatuga”. Eelmainitud teos oli mu mälu mööda ka kuidagi internetipäeviku teemaga seotud. Rein Purpur on nagu Juha Berg ja näiteks Arkadi vastab suhteliselt Kristiani tüübile. Purpuri loos juuakse lihtsalt veidike vähe, pannakse naisi vähem, seiklused on pisut vähempöörased, aga see-eest reisitakse rohkem ning lool on olemas siduv teema, mis seiklused teataval määral ühte liidab.

Üldiselt tasub vaid loota, et kui “Teine hooaeg” kaante vahele trükitakse, siis ei ole sellega nii nagu Joomahullu lugude järgedega.

Madis Otsa pildid väärivad samuti äramainimist.

Ahjaa, head lugejad, homne päev tuleb teil väga sensitiivne ja tundeline. (Allikas - Reporteri horoskoop)

Teema: kultuur, raamat | Kommentaare ei ole »

Mina ja Kukerpillid aprill 2nd, 2007

Kukerpillidel tiksus eile, 1. aprillil, ette 35. tegutsemisaasta. Mõtlesin, et sel puhul oleks viisakas kirja panna mõned mälestused seoses selle vahva ansambliga.

1. kokkupuude jääb suhteliselt varajasse noorusesse. Kodus oli olemas plaadimängija ja plaat “Kukerpillid 1974“. Üldiselt oli sellel vaid üks lugu, mis mulle toona meeldis: “Jahitrofeed“. Teistest lugudest sai helipea lihtsalt üle tõstetud. Suvel tädi juures käies sai samuti vinüülidelt Kukerpille kuulatud. Seal oli olemas plaat “Kukerpillid 1984” ning sellel teada-tuntud lood “Las jääda nii, kuis oli” ning Kihnu Virve “Mere pidu” (Virve Köstrist ei teadnud ma toona muidugi midagi arvata). Ja üldse meeldis tolle helikandja puhul mulle hoopis plaadiümbris.

Siis tuli pikem vahe, eks Kukreid kuulis siin ja seal varemgi, aga mingit erilist sidet selle muusikaga ei tundnud. Uus kontakt tekkis 1998. aastal kui Kukerpillid andsid välja järjekordse albumi “Tahan lennata“. Soetasin endale selle kasetti näol ja kuulasin ohtralt.

Vahepeal said Kukerpillide kontserdid folgil (2007 aasta Pärimusmuusika festivali passid juba müügis, muide) kohustuslikuks külastusobjektiks. Nüüd lisan selle toreda ansambli lood tihti oma winampi playlisti ja kuulan mõnuga. Häid laule on palju. Siinkohal tahaks välja tuua näiteks mõned erilised lemmikud: “Tahtsin sind veelkord tänada“, “Musta varju saatel“… ja neid ning kõiki teisi lugisid saate Kukerpillide kodulehelt kuulata.

Palju õnne!

Teema: kultuur | Kommentaare ei ole »

1. aprill imeb lurinal aprill 1st, 2007

Mul on siiralt hea meel, et tänavu 1. aprill pühapäevale sattus. Inimestel on kohe palju vähem võimalusi “aprillinalju” teha. Täna näiteks prooviti mulle vaid kahel korral tünga teha, ebaõnnestunult. Kõige hullem 1. aprilli puhul ongi see, et kõik inimesed, kes tegelikult üldse nalja ei oska teha, arvavad õige olevat “naljapäeva” puhul kindlasti oskusi näidata. Tegelikult pole ju aprillinali sugugi mingi nali, vaid lihtlabane tüng, mis 99% juhtudest ei ole grammigi naljakas. Mõnikord tõepoolest olen trehvanud hästi õnnestunud aprillinalju, aga seda on siiski väga vähe juhtunud.

Teema: igasugust | Kommentaare ei ole »