zoodablog

Salapärane tundmatu ehk jutustus seitsmest kägistatust ja ühest masuuti uputatust märts 6th, 2007

Muidugi tundsite ära, et pealkirjaks oleva tsitaadi näol on tegu filmipealkirjaga mu ühest lapsepõlve lemmikraamatust - Nikolai Nikolajevitš Nossovi muinasjutt-romaanist “Totu Kuul”. Just sellise nimega filmi läksid Totu ja Soku vaatama, kui samal aja närukaelad Sulio ja Pilks Hiidtaimede aktsiaseltsi rahadega jalga lasid. Tegelikult on raamat praegugi lemmikute hulgas, just äsja lõpetasin teose üle-lugemise.

Meie linnas on üks tore antikvariaat, kus hulgaliselt häid lasteraamatuid müügil. Sealt ma oma kogu aeg-ajalt täiendangi. “Totu Kuul” maksis seal 50 krooni ja oli suhteliselt heas korras. Ja kuna raamat endale soetatud sai, pidin ta uuesti läbi lugema.

Muidugi võib öelda, et tegu on hirmsa nõukogude propagandaraamatuga, aga minu meelest on see propaganda kuidagi leebe ja peidetud. Kuul valitsevat kapitalismi on muidugi hirmsates toonides kirjeldatud ja Maal üksmeelset ja toimivat sotsialismi (või on seal lausa kommunism, mine võta kinni) vastupidiselt ülla ja ideaalsena. Samas võib välja lugeda, et sotsialism ongi võimalik vaid piiramatute ressursside (hiidtaimede) puhul ja rikkurite võimu saab kukutada võimsa relvaga (kaalutusseade).

Tuleb tõdeda, et just sellest raamatust sain ma oma esimesed teadmised turumajandusest (aktsiaseltsid, börsi toimimine jne, ja muidugi mitte praegu vaid aastaid tagasi). Aga ei ole see propaganda teema raamatus esmatähtis. Lugu on vahva, humoorikas ja samas põnev - väike flirt teaduse ja ulme piirimail (teos on esmakordselt ilmavalgust näinud 64ndal aastal!). Ja kirjutatud mõnusas stiilis.

“Totu Kuul” on tegelikult Totu-triloogia viimane raamat, aga kaks esimest “Totu ja ta sõprade seiklused” ja “Totu Päikselinnas” mulle omal ajal lugedes vist nii suurt muljet ei jätnud, vähemalt ma ei mäleta neid nii eredalt kui Kuu seiklusi. Peaks needki uuesti läbi lugema.

Mõni aeg näidati mingis eesti telekanalis Totu raamatu ainetel tehtud multikat, aga põgusal vaatamisel ei jätnud see eriti head muljet. Oli teine kuidagi närviline.

Teema: raamat | 6 kommentaari »

Ma lõbus õllepruulija märts 1st, 2007

Eilsest olen õllepruulija. Panime sõbraga koduõlle käima. Pragu käib lahtiselt, õhtul paneme kinni. Ja umbes nädalakese pärast peaksime oma kätetööd mekkida saama. Tunne on mõnus. Ise midagi teha - see on võimas! Esialgu tegime kõige lihtsama retsepti järgi, Maltoosast. Maitseks lisasime mett. Kui seekord hästi läheb, siis järgmistel kordadel on plaanis hakkata keerulisemaid retsepte valima.

Kui kellelgi on häid nippe, soovitusi, retsepte koduõllega seoses, palun andke teada.

Aga homme MaalejaIlmale!

Teema: elu | 1 kommentaar »