“Mees, kes teadis ussisõnu”

veebruar 18th, 2007

Mees, kes teadis ussisõnuReedel ostsin Andrus Kivirähki romaani “Mees, kes teadis ussisõnu” ja eile õhtuks sain läbi loetud. 380 lehekülge ja mitu head tundi mõnusat lugemist. Loomulikult on tegu minu järjekordse lemmikraamatuga. Kui “Rehepapp” oli pigem selline lugude, jutukeste kogum, siis seekord on tegu kahtlemata “päris” romaani mõõtu teosega. Romaan ühe mehe traagilisest ja kurvast elust.

Kivirähk ise on intervjuudes toonitanud, et tegu pole mingi naljalooga, vaid väga tõsise ning sünge looga. Nojah, lugu ise on tõepoolest traagiline, sünge, kurb ja tõsine. Samuti mõtlemapanev ja lubab tõmmata õige mitmeid paralleele tänapäeva. Kuid teisest küljest on kogu sellest süngusest kirjutatud mitte just nii masendavates toonides vaid pigem vastupidi. Kui süngelt saab ikka võtta kitsesuurusi kirpe; karusid, kellega naised oma mehi petavad; sabadega karvaseid inimahve ning teisigi vahvaid tegelasi, kes kõik raamatus figureerivad.

Verd ja võikaid surmasid leidub ajastule kohaselt küllaldaselt, kuid needki on kirja pandud loomulike asjade käiguna, mitte ülevõimendatuna. Kirjeldused on mahlakad ja minul jooksis lugemise ajal raamat silme ees kui film. Seda ei juhtu muide minuga iga raamatu puhul.

Ja nüüd marss raamatut lugema!


10 Responses to ““Mees, kes teadis ussisõnu””

  1. külaline on märts 6, 2007 12:13 õhtul

    Päikest !

    Muljed selle raamatu kohta enam-vähem samasugused, tõesti kusagil 100.-nda lk. paiku hakkas jooksma film ! Tegelt väga hea filmi sellest saakski, kui mõtet actionisse ära ei kaotata.
    Positiivne elamus: hoolimata kõigest leidub alati kusagil keegi, kes teab “ussisõnu”. Pärandihoidjail püsib maailm.

  2. Jüri A on märts 9, 2007 10:12 õhtul

    Kunagi lugesin “Rehepappi” ja sain suure pettumuse osaliseks. Ei saanudki aru, miks seda teost nii üles kiidetakse. Eriti häirisid kuidagi alagajalikud dialoogid. Liiga võlts oli. Tegelt just see dialoog oligi põhjus, miks teos ei meeldinud. Nüüd kui hakkan lugema tema uut teost, loodan, et dialoogid on ikka paremini kirjutatud.

  3. iffer on aprill 7, 2007 10:49 õhtul

    Olen raamatuga poole peal, ikka tõmban paraleele ja otsin sünboleid….ei kahtlemata hea raamat hindan seda vist rohkemgi kui rehepappi, ta paneb vist natukene rohkem mõtlema!

  4. Suviki on juuli 6, 2007 12:53 õhtul

    Teine lemmikraamat, sarjast mina ja mets. Esimene sarnane on minu jaoks Knut Hamsuni Maa õnnistus. Kivirähu lugesin samuti korraga ühekorraga läbi. Väga mõnus, hinge ja vaimu. Pole kahtlust, et Kivirähk on maailmaklassi kirjutaja. Super, et meil selline suurmees on!

  5. M. on august 11, 2007 9:27 õhtul

    Väga hea. Mulle meeldis see, kuidas selles raamatus oli oma maailm ja oma reaalsus. Et olid olemas Põhjakonn, karudest armukesed ja ussisõnad, kuid mitte haldjad, kes olid muinasjutt, kellesse uskuda oli lauslollus. See oli minu jaoks vaimustav. Üleüldse meeldiv elamus. See on muidugi minu tagasihoidlik arvamus, kes ma olen päris asjatundmatu:).

  6. Hugo on august 22, 2009 11:12 õhtul

    Ussidõnade raaamat on minuarust väga räige eestlaste orjahinge ja alaväärsuskompleksi irooniaga mõnitamine, millest enamik inimesi aru ei saa. Parim tõestus on see kui lugeda majandusuudiste kommentaare. Kõik mis on mujal on hea ja kõik mis on siin on saast. See on suhtumine mis on väljendunud aastasadade vältel soovis olla keegi teine kui eestlane. Kunagi räägiti kodus saksa keelt, enne teist ilmasõda olid kadakasakslased, täna pannakse lastele välismaa nimesid ja väga paljude naiste arvates on välismaa mees parem kui eestlane sõltumata mehest. Väga paljud emigreeruvad kiites teiste riikide elukorraldust jne. Kui kesiganes hakkab eestlasega tänaval teises keeles rääkima siis eestlane poeb nahast välja, et tollega teise inimese keeles rääkida. Siis halatakse, et miks venelased pole eesti keelt ära õppinud. Vastus on lihtne: Pole vaja!!! Mul on naine mitte-eestlane ja paljud sõbrad samuti. Kui mu naine seoses minuga otsustas eesti keeles rääkima hakata oli põhiprobleem, et kõik ümbritsevad inimesed hakkasid teda nähes kas vene või inglise keeles suhtlema. Ta karjus korduvalt eestlaste peale, et nad räägiks eesti keeles, kuna inimesed peale korduvat viisakat mainimist ei soovinud endiselt kasutada oma emakeelt!!! Mul on tegelikult häbi selle (eestlaste) pärast. Ise üritan olla erinev ja mind on väga palju nimetatud ebaviisakaks ja väiklaseks teiste eestlaste poolt. Täna näiteks tuli mingi naine ja küsis “gde …”, hoone kohta mis oli 200m eemal. Vastasin: “Ei saanud aru”. Hoone nimi ei muutu tõlkes, seega on tegelikult võimatu mitte aru saada mida küsiti. Aga selgus hetkega, et proua suutis üsna korralikult ka eesti keeles suhelda ning ma teda ka aitasin. See on see mille pärast mind on nimetatud väiklaseks aga ma arvan, et selline suhtumine on kriitiline eestlaste rahvana püsimise ja immigrantide keeleõppe seisukohalt. Minu silmis Kivirähk just kritiseeribki eestlaste orjameelsust ja võõramaise kummardamist ja paremaks pidamist.

  7. Andrus Kivirähk « Stalkerid on jaanuar 22, 2013 12:32 õhtul

    [...] Zooda “Mees, kes teadis ussisõnu” // http://zooda.tr.ee/2007/02/18/mees-kes-teadis-ussisonu/ [...]

  8. Derrick on jaanuar 13, 2015 12:18 hommikul

    Do you want unlimited content for your site ? I’m sure you
    spend a lot of time writing articles, but you can save
    it for other tasks, just type in google:
    kelombur’s favorite tool

  9. www.video.cosmopublicacoes.com.br on aprill 11, 2015 3:52 hommikul

    Wolltе auch mal was schreiben, geht das?

  10. Gladys on september 27, 2016 2:12 hommikul

    If you are interested in topic: how to earn money online by photography – you should read about Bucksflooder first

Trackback URI | Comments RSS

Leave a Reply

Name (nõutav)

Email (nõutav)

Veebileht

Speak your mind