zoodablog

Veel Tulnukast ehk Valdis maailma vallutama! jaanuar 27th, 2007

Kas Tulnukast võiks saada Eesti Starwreck? Ehk siis vaadatuim kodumaine film. Praeguseks on Google Video andmeil vaadatud Tulnukat 261 199 korda, aga kui autorid organiseeriks filmile korralikud inglise keelsed subtiitrid alla, siis võiks ju see arv vabalt kümnekordistuda.

Muide vaatasin Starwreck’i kodukalt, et nad on teinud filmist Imperial edition’i ehk tuunitud graafika ja heliga dvd-versiooni, mida saab endale tellida. Ja lisaks on Starwreck’ile fännid hulgaliselt ka teistes keeltes subtiitreid tekitanud… välja arvatud eesti keeles.

Ja samade filmimeeste poolt on tegemisel juba uus film Iron Sky.

Teema: kultuur | 1 kommentaar »

Filmielamus: Tulnukas ehk Valdise pääsemine jaanuar 10th, 2007

Täna hommikul sain selle aasta seni parima filmielamuse osaliseks. Ehkki aasta on veel poisike, ei maksa filmi väärtust sellegipoolest alahinnata.

Miskipärast oli see Rasmus Merivoo “Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas” seni minu poolt nägemata. Õnneks sõber saatis lingi ja nüüd on lühifilm nähtud.

Enne sisuni jõudmist tuleb öelda, et filmitehniliselt annab film silmad ette nii mõnelegi Eesti mängufilmile. Ei ühtegi üleliigset detaili, põhjendamatut kaadrit või stseeni.

Sisu on iseenesest lihtne: jõmm Valdis saam karvastelt labidaga pähe ja kaotab mälu. Sõbrad proovivad Valdisele meenutada, milline elu on. Üsna tõetruu kirjeldus eesti osside elust.

Kuid tõele au andes ja isegi ornitoloogina rullnokkade elu tihti jälginuna tuleb tõdeda, et päriselt on jõmmid veelgi uskumatumad.
Märt Avandi Valdise roll oli kõige tõetruum (filmi esimeses osas, kus ta veel elutervet ossi kehastas). Ott Sepa, Indrek Ojari ja teiste jõmmid jäid kuidagi lahjaks. Päris osside kohta olid nad liiga _softid_ ja selliseid tundelisi hetki, nagu filmis näha, endale naljalt ei lubata.

Võrreldes jõmmidega, keda mina näinud olen, oli filmijõmmide sõnavara isegi veidi liiga laiahaardeline. Mulle tundub, et osside sõnavara langeb pigem kokku inimsööja Ellotška omaga Ilfi ja Petrovi “12 toolis”.

Lisaks sellele oli poiste jutt liig hästi aru saada. Kõik sõnad olid kenasti artikuleeritud ja jutt tuli välja avatud suudest. Päriselus tuleb umbes 10 minutit rahulikult jõmmide juttu kuulata ja alles siis hakkavad mõned sõnad tuttavad tunduma. Õnneks on sõnu vähe ja keele õpib ruttu ära. Ja selle võib filmimeestele andeks anda, see on umbes sama nagu “Rooma” seriaalis roomlased inglise keeles räägivad, et vaatajad ikka aru saaks.

Muusikavalik oli vahva. Klassika segatud eesti rämemuusikaga. Oblikates nussimise lugu tundus võibolla liiga kämbina. Loos oli osside jaoks liiga palju sõnumit. Under, Tuglas ja Kross paneb ka nende peas kellukese helisema, aga Visnapuu, Semper, Adson… kahtlen.

Sellegipoolest oli tegu väga laheda filmiga. Eriliseks rosinaks oli filmi lõpus figureerinud tuunitud UFO.

Film Goolge Video’s
Korralikum versioon allalaadimiseks
Soundtrack
Artikkel SL Õhtulehes
Mida nemad ise filmist arvavad

See viimases lingis viidtud streetrace foorumi arutelu võtab mõtlema…

Teema: elu, kultuur | 4 kommentaari »