Saatan kannab Pradat, loeb Pravdat ja tõmbab Priimat detsember 11th, 2006
Oi jummel. “Saatan kannab Pradat” on nüüd vaieldamatult kõige kehvem film, mida ma kinos vaatamas olen käinud. Ja ma ei käinud seda vaatmas sellepärast, et mõni naisterahvas oleks soovinud. Kaks meessoost sõpra läksid ja kutsusid minu ka kaasa. Jube piinlik, ja oi me vaevlesime terve selle filmi nendel ebamugavatel kinotoolidel.
Ja ei, see ei olnud sellepärast halb film, et see oli naistekas. See oli ilma igasuguste raamideta uskumatult kehv linateos. Mul praegu ei meenugi ühtki teist nii kehva filmi, mida viimasel ajal näinud olen. Isegi ei häirinud mitte see, et film lugu iseenesest oli nõrk, aga just see sisutühjus: uue probleemi olematus, nõrk dialoog jne jne.
Meryl Streep mängis suht-koht hästi (niiivõrd kui ta roll seda lubas) ja Andrea’t mänginud Anne Hathaway oli ilus. Need olid ka ainsad asjad, mis vähegi olukorda leevendasid.
Pärast läksime koos sõbra juurde, keetsime mune, jõime liiga magusat koduveini ja paar õlut, kuulasime “Sinu saadet” ja püüdsime unustada äsjanähtut.
Enam-vähem samal teemal teistes blogides
Teema: kultuur |
5 kommentaari to “Saatan kannab Pradat, loeb Pravdat ja tõmbab Priimat”
Jäta vastus
Viimased postitused
- “Peenisest” ja teistest huvitavatest mõtetest seoses Google Analytics’iga, mis ühtlasi tähistab Zoodablogi taassündi
- Nagu kaks tilka: Kosmikud & Allman Brothers Band
- Jura
- Vaese mehe Remo Savisaar vol. 3: põder ja sipelgas
- “Free Tibet” (made in China)
- Sellised võiks endagi matused olla
- Teravkeelte seas domineerivad kiilaspead!
- (Sari)sittuja tegutseb jälle!
- 5 sekundi Matrix
- Nagu kaks bitti: [digi] eri
Viimased kommentaarid
- Keyon:What an awesome way to exliapn
- Arnie:Stay infroamtvie, San Diego, y
- Deacon:It's wodneufrl to have you on
- Hugo:Ussidõnade raaamat on minuaru
- Drunken Gilrs:hmm... good one ))
- liisikeneaa:Tere! Kaalujдlgijad ei eks
- Andris:Peaksid ikkagi tihedamalt kirj
- heivo:lahe sitta junn
- evelyn:tere..mul on selline rumal kü
- andris:veel üks kord, sorry - vaja t
Teemad
- ajakirjandus (11)
- Eesti asi (8)
- elu (49)
- elu on ikka seiklus (31)
- film (5)
- idee (2)
- igasugust (66)
- issanda loomaaed (65)
- kohustuslik kirjandus (2)
- kultuur (68)
- mood (3)
- raamat (30)
- sport (13)
- vaese mehe Remo Savisaar (1)
- veeb (17)
Arhiiv
- aprill 2009
- veebruar 2009
- november 2008
- september 2008
- mai 2008
- aprill 2008
- märts 2008
- veebruar 2008
- jaanuar 2008
- detsember 2007
- november 2007
- oktoober 2007
- september 2007
- august 2007
- juuli 2007
- juuni 2007
- mai 2007
- aprill 2007
- märts 2007
- veebruar 2007
- jaanuar 2007
- detsember 2006
- november 2006
- oktoober 2006
- september 2006
- august 2006
- juuli 2006
- juuni 2006
- mai 2006
- aprill 2006
- märts 2006
- veebruar 2006
- jaanuar 2006
- detsember 2005
- november 2005
- oktoober 2005
- september 2005
- august 2005
- juuli 2005
- juuni 2005
kõige-kõige halvem film, mida ma viimase umbes aasta-paari jooksul näid olen, oli Travolta “Be Cool” – tegu oli niivõrd uskumatu saastaga, et juba 2 minutit peale lõputiitreid ei olnud mul enam meeles, et millest see film nüüd üldse oligi. Seal oli Travolta, Uma Thurman, mingi kuulus bänd ja siis veel palju kuulsaid inimesi – mida aga polnud, oli sisu.
ma soovitaks vaadata crossroadsi britney spearsiga peamises osas.
Ma nüüd avaldan ebapopulaarset arvamust ja ütlen, et mulle see film täitsa meeldis.
Moemaailm mind enne filmi ei huvitanud ja peale filmi ka ei huvita. Selga läheb see riie, mis enam-vähem puhas tundub. Ja igasugused chickflickid ka ei meeldi. Aga pilguheitmisena teise maailma oli see suhteliselt huvitav ja ei saa öelda, et mul oleks filmi ajal igav hakanud.
Stoori ise oli natuke tavaline jah ja kogu see peategelane-boyfriend storyline oli veel eriti sitalt välja kirjutatud, aga muidu täitsa söödav film oli.
Mulle vahel meeldivad filmid, mis teistele ei meeldi. Näiteks “The Weather Man” Nicholas Cage’iga oli väga hea. Või siis täiesti omaette seisev ja teedrajav Gilliami hiljutine “Tideland”…
Aga kui millegi kallal tõsiselt vinguda, siis võtame Eesti kinokunsti. Miskipärast serveeritakse meil laiskust filmitegemisel meie oma ugri-mugri stiilina. Kahtlane.
Ega mina selle filmi kohta kiidusõnu ka ei ütle kuid seda pean tunnistama, et Sul on vedanud, kui see tõesti kõige viletsam, mida oled nägema pidanud.
Eks ma nüüd kergelt liialdasin, olen tõesti kehvemaidki filme näinud. Aga viimasel ajal küll mitte nii viletsaid. Paljude filmide puhul tuleb mängu ka nii halb, et on hea faktor – Paljud halvad filmid ongi sellepärast nauditavad, et nad nii halvad on. Aga see film ei olnud seda mitte.
“The Weather Man” meeldis mulle ka.