zoodablog

Viimane kord soome kirjandusest (sel aastal) detsember 29th, 2006

Katsun veel vana aasta sees oma loodetavasti mõneks ajaks viimase soome kirjanduse teemalise postitusega maha saada. Mis sa hädaga teed kui satuvad teised lugemiseks silma alla ning pärast ei saa enne rahu kui paar sõna teosest kirja pandud.

Niisiis. Olgugi, et Vuorineni “Joomahullu päevaraamatu” (mis oli hea) järg “Tulba-ahv” oli pigem kehvade killast, ostsin ma nende kahe raamatu kolmanda järje “Punane Vänt”. Õnneks oli teine õhem ja odavam ning tiba paremgi kui Tulba-ahv.

Võrreldes “Joomahullu päevaraamatuga” on tegu ikkagi juppides ja ülejääkidest kokku lapitud mitte-tervikuga. Seosetuid ent see-eest mõnikord üsna naljakad seigad olid omavahel ühendatud peategelase postkasti saabuvate reklaamtekstidega Punaselt Vändalt. Seksijuttu oli kohati veelgi enam kui Tulba-ahvis.

Igaljuhul proovin sarja järgmist osa (kui see peaks millalgi ilmuma) mitte osta.

Teema: raamat | Kommentaare ei ole »

Nädala väljend: vormitu iste detsember 28th, 2006

10 tugrikut sellele, kes arvab ära milleks seda sõnapaari kasutada. Aga ma olen suhteliselt veendunud, et te sellega hakkama ei saa, sestap toon siis lahenduse võtme siinkohal ise ära.
Väljavõte ravimi Loperamid kasutusjuhendist:

bq. Annustamine. Ägeda kõhulahtisuse korral algul 2 tabletti ja edasi iga vormitu iste järel 1 tablett sisse võtta.

Nagu võib arvata tabas mindki see inimesi murdev “Jõuluks saledaks” viirus. Omalt poolt lisaks veel, et peale saleduse viib see haigus heasse vormi ka kõhulihased. Päev läbi kõhukrampe ja igasugused “butterfly abs’id” ja teised telepoest tuntud tooted võite unustada.

Teema: elu | Kommentaare ei ole »

Saatan kannab Pradat, loeb Pravdat ja tõmbab Priimat detsember 11th, 2006

Oi jummel. “Saatan kannab Pradat” on nüüd vaieldamatult kõige kehvem film, mida ma kinos vaatamas olen käinud. Ja ma ei käinud seda vaatmas sellepärast, et mõni naisterahvas oleks soovinud. Kaks meessoost sõpra läksid ja kutsusid minu ka kaasa. Jube piinlik, ja oi me vaevlesime terve selle filmi nendel ebamugavatel kinotoolidel.

Ja ei, see ei olnud sellepärast halb film, et see oli naistekas. See oli ilma igasuguste raamideta uskumatult kehv linateos. Mul praegu ei meenugi ühtki teist nii kehva filmi, mida viimasel ajal näinud olen. Isegi ei häirinud mitte see, et film lugu iseenesest oli nõrk, aga just see sisutühjus: uue probleemi olematus, nõrk dialoog jne jne.

Meryl Streep mängis suht-koht hästi (niiivõrd kui ta roll seda lubas) ja Andrea’t mänginud Anne Hathaway oli ilus. Need olid ka ainsad asjad, mis vähegi olukorda leevendasid.

Pärast läksime koos sõbra juurde, keetsime mune, jõime liiga magusat koduveini ja paar õlut, kuulasime “Sinu saadet” ja püüdsime unustada äsjanähtut.

Enam-vähem samal teemal teistes blogides

Teema: kultuur | 5 kommentaari »

Emoturniir detsember 4th, 2006

Inimene õpib kogu elu. Samal ajal kui enamik eestimaalasi jälgis hinge kinni pidades tähetantsude finaali, istusin mina sõbraga tema pisikeses köögis ja sain valgustatud. Mängisime kaarte, praadisime kartulit ja kuulasime Raadio 2-te.

Mina olid oma rumaluses arvanud et emo-ndus on viimase aja trend, aga tuleb välja, et tegelikult pole ta seda teps mitte. Kui järgi mõelda, siis on see kõik väga loogiline ja mul on oma rumaluse pärast lausa häbi.

Tõenäoliselt on aegade hämarusest saadik suur osa teismelistest emod olnud ja on ka edaspidi. Lihtsalt praegu on sisemisele emondusele ka teatav väline stiil lisandunud.

Mis siis mind selle avastuseni viis? R2 legendaarne “Sinu saade”. Tegu on puhtakujulise “Emoturniiriga”, nagu me üksmeelselt selle saate sõbraga ristisime. Ning on kogu aeg seda olnud. Ma olen ka aastaid tagasi seda saadet aeg-ajalt kuulama sattunud ja sealsete kirjasaatjate üle imestanud, et kes need küll sellised on. Nüüd ma siis tean.

Väike stiilinäide:
“Kus on mu jõulutunne?
kas see kadus siis,
kui ma žiletiteraga oma käele jooni tõmbasin?”

(Üles kirjutatud mälu järgi, sõnastus oli tegelikult veits teine, aga mõte sama.)

Teema: issanda loomaaed | Kommentaare ei ole »