zoodablog

Veel jalgpallist, ehk kust algab käsi juuni 27th, 2006

Läheb vist juba kergelt liiale see vuti teema, aga mis teha, kui vastavateemalised mõtted vaid peas.

Nimelt, kust jalkamängus algab käsi ja lõppeb õlg? Palli ülajäsemega puutunud mängija arvates on veel randme ja pöidla vaheline ala õlg, vastasvõistkonna liige seevastu näeb viga juba kui pall ribisid puudutab. Kohtunikud otsustavad kuidas heaks arvavad.

PS. Eile muide läkski penaltiteni asi välja ja Ukraina võitis, mis on tegelikult hea.

Teema: sport | Kommentaare ei ole »

Ui jama… Ja natuke kohustuslikku jalkajuttu juuni 27th, 2006

Alles ma sain hõisata, et suvi murrab, kui mind hoopis mingi kahtlane tõbi maha tõmbas. 37,8 näitab kraadiklaas ning enesetunne on vastav.

Eilne Portugali - Hollandi mäng oli küll tobedate kirjast. Kaarte tuli rohkem kui Eesti Postil jõulude ajal ning mehi langes välja tihedamini kui nii mõneski korvpallimängus. Üldiselt ei ole mulle ei “üks”:http://zooda.tr.ee/blog/8/maniche-kellel-tugev-kaugloeoek, ega teine võistkond kunagi meeldinud ninh seda just nende ebasportlike mängude tõttu.

Hetkel käib samuti täiesti mõttetu mäng, lisaaeg Šveitsi ja Ukraina vahel. Ei ühtki väravat ja ega neid enne penalteid vist paista ka. Need pole samuti eriti sümpaatsed võistkonnad. Šveits on üleüldse -mõttetu- neutraalne riik ja Ukraina on Ukraina… Kui peaks valima siis pigem Ukraina - ikkagi esmakordselt MMil (teisel MMi debütandil Ghanal niikuinii erilisi võimalusi ei ole).

Teema: elu, sport | Kommentaare ei ole »

Elamistväärt elu juuni 26th, 2006

Suvi murrab täiega peale, ei saa mahti blogis kõike kajastadagi. Olgu siis öeldud, et olen sel aastal ujunud järves, jões, meres ja rabalaukas. See viimane on loomulikult kõige eksootilisem ja meeldejäävam ujumiskogemus. Väga soe ja pehme vesi. Rabas on üldse tore, aga kui laukas ujumas käimine on eriliseks rosinaks.

See väärt laugas oli Soomaal, kus üleeelmine nädalavahetus viibitud sai. Lisaks ujumisele käisimesuitsusaunas ja õhtu jätkus lõkke ääres meeldiva seltskonna, väikse napsu, kitarrimängu ning laulude saatel. Kadestage!

Sel nädalavahetusel jälle käisin esimest korda elus Kunda linnas, mis erilist muljet ei jätnud ning Altja jaanitulel, mis oli täitsa tore.

Sellised lood siis.

Teema: elu | 3 kommentaari »

Minu esimene tsirgupill juuni 21st, 2006

Sain just oma esimese tsirgupilliga (kirjapilt võib veits vale olla) hakkama ja olen väga rahul. Selline suuremat sorti ja teeb päris head häält. Kellel nüüd kohe pilti ette ei löö, et millega tegu, siis proovin seletada. Tsirgupill ehk leparitsikas on pisike puust rahvapill, sobilik plõgistamiseks, väga tigedat muusikat muidugi sellega ei tee.

Tegemiseks tuleb lepaoks pikuti pooleks lõigata ja seejärel pool seest tühjaks õõnestada, et tekiks midagi rennilaadset. Rennist tuleb lõigata sobiliku pikkusega jupike ja sinna peale nööriga pingutada veits pikem peenike oksake. Nüüd saab seda peenikest oksa näppida, mille tulemusel tekibki heli.

Üldiselt on väga kosutav vahelduseks käsitööga tegeleda ja puust midagi nikerdada.

Kui viitsin siis panen homme oma pillist pildi siia.

Teema: elu, kultuur | 1 kommentaar »

Vonneguti hookuspookus juuni 20th, 2006

Nüüd juhtus küll midagi täiesti enneolematut. ma jätsin Kurt Vonnegut raamatu lõpuni lugemata. Raamatukogu kuupäev kukkus ja ei hakkanudki pikendama. Millegipärast ei tõmmanud “Hookuspookus” end lugema, erinevalt kõigist teistest seniloetud Vonneguti raamatutest.

Kümmekond lehte suutsin lugeda, aga see oli ka kõik. Ma väga loodan, et mu lugemissuutmatus on tingitud väga kehvast tõlkest (”pikemalt rääkis sellest Joonas Kiik 3. juuni Arkaadias”:http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=322604 ). Võibolla tuleks kuskilt ingliskeelne versioon hankida ja proovida too läbi pureda.

Teema: kultuur, raamat | 1 kommentaar »

Hooajaliselt valikuline spordimälu juuni 14th, 2006

Jätkame spordi teemadel. Huvitaval kombel olen tähele pannud, et mul sportlaste nimed vaid siis meenuvad kui vastav ala aktuaalne on. Jalgpalli MMi ajal tulevad kõiksugu jalgpallurite nimed meelde, mis muidu üldse peas ei püsi, talvel tean kõiki suusatajaid, olümpiamängude ajal on üldse hull lugu, siis neid sportlasi ja alasid pea täis. Kuid nii kui võistlused läbi, on nimed justkui peoga pühitud. Tublimad ja tuntumad tegijad muidugi on aastaringselt meeles, aga neid pole palju.

Mu külmkapitäis õlut on otsas ja MM pole veel nädalatki väldanud. Muidugi ma ei joonud kõike üksi ära.

Ja Metallical ei käinud, olgu see ära mainitud. Üldse ma ei taipa kust see Metallica vaimustus Eesti rahvast järsku tabas. Hea reklaamikampaania lihtsalt? Mina näiteks käisin eile hoopis esimest korda ujumas sel aastal. Vesi oli mõõdukalt karastav. Jahe, aga ujutav.

Teema: issanda loomaaed, sport | 2 kommentaari »

Ettevalmistused jalgpalli MM-iks juuni 8th, 2006

Avastasin just, et olen nagu see naaber tänasest Eesti Ekspressi karikatuurist. Külmkapp on paksult õlut täis, MM võib alata. Muidugi ei ostnud ma neid õllesid ise, nad lihtsalt jõudsid minu külmikusse eilsete seikluste lõpplahendusena. Ja algava MMiga ei olnud see värk ka kuidagi seotud, taas tore kokkusattumus.

Eilsest niipalju, et olin (kaineks) autojuhiks, sõitsime veerand Eestimaad läbi, võitsin kõik teekaaslasi käesurumises (mõlema käega) kuid mehistes meestes avaldus ka romantilisem pool.

Khm, seda viimati mainitut tuleks nüüd veidike kommenteerida. Nimelt pool teed sinna ja praktiliselt terve tee tagasi kuulasid neli mehepolega autos ühtainsamat laulu - Untsakate “Lenda lindu” - ja ikka selle pärast, et nii ilus laul oli (”siit saab selle loo algust kuulata”:http://www.untsakad.ee/sounds/tytarlaps_2000/12.mp3)

Aga MMil olen Tšehhi poolt.

Teema: issanda loomaaed, sport | 1 kommentaar »

Surma kallike juuni 8th, 2006

Mõni aeg tagasi lugesin Eesti Ekspressist intervjuud vene kirjaniku Boriss Akuniniga ja sellest ajast alates olen järjest tema Erast Fandorini sarja raamatuid lugenud.

Ilma liialdamata võib öelda, et Akunini krimkad on parimaid omas žanris. Huvitav ja mänguline keelekasutus. Kaasahaaravalt põnev, ent samas inimlik ja humoorikas sisu.

“Surma kallikeses” on kogu lugu jutustatud noore tänavapoisi Senka Skoriku pilgu läbi. Fandorin vilksatab korra loo alguses, aga päriselt asub tegevusse alles kuskil raamatu keskosas. Tegevus leiab aset nagu ikka 19., 20. sajandi vahetusel Moskvas kuritegelikus Hitrovka linnaosas, kus kuritegelikule teele sattunud Senjale leiab hõbedaaarde peale, mida jahib ka keegi külmavereline mõrtsukas.

Seiklused arenevad Akuninile omapärasel põneval ja pingelisel viisil, andes samas toreda ülevaate ajastu vene elu-, kultuuri- ja mõtteviisidest. Muide, seekord arvasin mõrtsuka isiku veidi enne ta paljastamist ise ära. Aga õnneks piisavalt hilja, et see ei rikkunud mu lugemiselamust, oli hoopis selline meeldiv “Haa, teadsin!” tunne.

Erinevalt teistest krimisarjadest ei ole Fandorini sari (”Erast Fandorini uurimised” täpsemini) ennast veel kordama hakkanud ning ära tüüdanud. Iga uus jutt on kirjutatud veidike teist- ja omamoodi - nii keeleliselt kui ka sisuliselt. Fandorin ise on alati veidike teises rollis, võtmes, ametis. Tegelaskujud arenevad ja muutuvad, on olemas ka kogu sarja läbivad teemad.

Hiljuti avastasin, et eesti keelde on tõlgitud esimene raamat Boriss Akunini ühest teisest, nunn Pelagia, sarjast.

Hea raamat, lugege!

Teema: kultuur, raamat | Kommentaare ei ole »

Sellepärast ma tavaliselt lülitangi telefoni ööseks välja… juuni 2nd, 2006

Jube väsimus on peal ja kõik selle pärast, et ma õigel hetkel ei taibanud telefoni välja lülitada. Et Kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, tuleb alustada sellest, kuidas me igati toreda simmani korraldasime. Aga selle asemel, et peale koju minna ja põhku pugeda pidin mina oma auto kõrvalistmel pool Eestimaad läbi kärutama ja Mäo bensiinijaamas kella poole nelja ajal öösel seljankat sööma.

Õige hetk telefoni väljalülitamiseks oleks olnud pärast seda kui hädas sõbrad kahe paiku helistasid ja autoga teelejäämist kurtsid - kurb küll, aga näed, olen mõned õlled manustanud, ei saa aidata.

No aga purjus pea pole päris see, mis eile (rahvatarkus), sindrinahad leidsid veel ühe vaese ullikese, kes telefoni öösel sees hoiab ning too juhtus täiesti kaine olema.

tegelikult oli omamoodi lahe - ega igapäev tee ääres kraavis suurt põdrapulli autosid uudistamas näe…. ja päikesetõusu läbi pilvde, kogu hiilguses.

Muide, see on kahe viimasenädala jooksul juba teine kord mul puksiirabi andmas käia.

Teema: elu, issanda loomaaed | Kommentaare ei ole »

Kahe päeva pärast aasta täis juuni 1st, 2006

Niisiis, traditsionaalne blogijate tähtpäevaline postitus - mul saab 3. juunil üks aasta blogitud, aga et ma sünnipäeva hetkel tõenäoliselt internetist mitme kilomeetri kaugusel olen, teen kohe vastava postituse ära.

Aastaseks saamise puhul tegin blogile uue kujunduse ka. Juhuu.

Täiendatud: IE panem muidugi segast, aga ma ei viitsi praegu seda korrigeerima ka hakata.

Teema: elu, veeb | Kommentaare ei ole »