zoodablog

Inglid ja deemonid detsember 12th, 2005

Kirjutasin millalgi Dan Brown’i “Da Vinci koodi”:http://zooda.tr.ee/blog/47/da-vinci-kood lugemisest ja nüüd tundub justkui oleks sama raamatu veel läbi lugenud. Aga lugesin tegelikult Dan Brown’i “Ingleid ja deemoneid”. Skeem on üks-ühele sama.

Peategelaseks on sama mees, abiliseks ühel juhul noor kena naine, kelle vanaisa on tapetud ja teisel juhul noor kena naine, kelle isa on tapetud. Tapetud vanaisa on ise oma laibaga trikke teinud, tapetud isa laiba on aga mõrtsukas rüvetanud.

Mõlemas raamatus on põhipahal ühiskonnaheidikust käsilane, kes musta töö ära teeb, keda aga põhipaha lõppkokkuvõttes petab, sest tegu on osava topeltmängijaga, kes algselt näib häid aitavat.

Ühe seiklusjutu kohta, mille tegevus toimub 24 h jooksul, on tegu liiga paksu raamatuga, igavaks ning venitatuks kipub. Kui pärast lõpplahenduse ja kõrghetke möödumist veel peaaegu 100 lk-d jahutakse, siis väga ikka ei viitsi lugeda, eriti kui igale asjale on proovitud ühesed vastused anda. Rohkem lahtisi otsi ja mõtlemisainet sooviks.

Paistab, et see oli ka viimane Dan Brown’i raamat, mida ma lähiajal kavatsen lugeda, kui üldse.

Teema: raamat |