zoodablog

Viie krooniga plussi november 8th, 2005

“Blog.tr.ee”:http://blog.tr.ee arendamise kõrvalt proovin paar rida siia ka kirjutada.

Eile oli üks uina-muina päev, ilm on sitt ja sellest saab kõik ülejäänud ka alguse, käid ringi ja tiksud, aru ei saa kas on öö või päev. Need pagana kellakeeramisaktivistid võiksid endale … keerata. Ärgaku hommikul varem üles kui tahavad, vaja seda kella kruttida.

Rahandusminister võiks kukele käia oma kultuuriürituste piletite käibemaksutõstmisega. Leidis koha kust raha kokku hoida.

Aga eile oli ka õnnepäev - võitsin loteriis kõvasti. Kõigepealt võitsin 10 kroonise piletiga 10 krooni ja ostsin uue pileti, siis võitsin 25 krooni. Võtsin 15 välja ja ostsin uue pileti - võitsin 10 krooni ning ostsin uue pileti. Nüüd ei võitnud enam midagi. Kokkuvõtlikult jäin siis 5 krooniga plussi. Pole üldse paha tulemus.

Teema: elu | Kommentaare ei ole »

Tüüpe arvutipoodidest november 4th, 2005

Niipalju kui ma ka arvutipoodides ei käi satun ma alati kahte tüüpi klienditeenindajate otsa. Esimesed on võhikud ja teised on mühakad. Kõigepealt tuleb tegemist teha võhikuga, kelle arvutialased teadmised jäävad alla isegi enese kesistele teadmistele. Kui neilt midagi keerulisemat kui cd-toorikuid küsida kutsuvad nad tagantruumist teise töötaja - mühaka. Temal on laialdased it-alased teadmised, aga suhtlemisgeenius ta kohe kindlasti ei ole. Kuid üksteist aidates ja tõlkides suudavad nad su murele lahenduse leida. Mühakas nendib lõpuks: “Lihtsam oleks olnud arvuti siia tuua.” Ma usun ka, et tal oleks lihtsam arvutiga suhelda, aga toon ma jah arvuti sinna, siis jälle ei näe teist mitu nädalat. Igaljuhul on mu arvutil nüüd raskustele vaatamata 512MB mälu rohkem. Juhhei!

Teema: issanda loomaaed | Kommentaare ei ole »

Müstika! november 4th, 2005

Poes juhtub viimasel ajal palju kahtlast. Tänaseks šokiallikaks osutus kaubanduskeskuse iseavanev uks. Või siis õigemini uks, mis oleks pidanud lahti minema minu juurdeilmumisel, aga ei teinud seda teps mitte. Õnneks tuli veel üks inimene ning siis uks siiski avanes.

Hirmu ajab nahka küll selline asi. Telest ja raamatutest on teada, mis värk on kui su varju peeglis näha ei ole või kui uksed ei avane. Ma loodan siiski, et: a) tegu oli ukse tehnilise rikkega või b) minu hiljutisest haigusest tingitud nõrga soojusväljaga mu ümber, mis ei suutnud uksele vajaminevat infot edastada.

Teema: elu | Kommentaare ei ole »

Rehepapi rehabiliteerimine! november 3rd, 2005

Jälle ma pean päevakajalistel teemadel sõna võtma. Seekord siis erutab inimeste meeli kahe LHV tola (väidetavas) pettuses - miljonid mängus, eksole.

Tegelikult ma tahan hoopis Rehepappi kaitsta. Sest juba on “siin”:http://spaces.msn.com/members/itar-tass/Blog/cns!1pgY7Wdfwu_lJ4qffd86P1XA!396.entry “ja”:http://linnar.viik.ee/index.php?op=ViewArticle&articleId=134&blogId=1 “seal”:http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=11524667 vastav võrdlus üles võetud.

Esiteks, “rehepaplus” tuli Eestis aktiivselt kasutusele päras Kivirähki menuki ilmumist. Enne seda ei olnud enamikul inimestest rehepapist sooja ega külma. Mõni tublim võib-olla teadis Kunderi rehepapilugusid ja üht-teist veel, aga see pole mindagi märkimisväärset. Seega korrektsuse huvides tuleks “rehepapluse” all mõelda just seda tegutsemisviisi, milline oli omane rehepapp Sanderile Kivirähki “Rehepapis”. Sest väljendi mainimisel kõik seda niikuinii mõtlevad, isegi kui väljaütleja peab silmas näiteks Kunderi tegelast, kes Vanapaganaga maadles.

Nüüd jõuame asjani - need võrdlejad peaks end veidike oma kirjanduselamust veidike värskendama ja raamatu taaskord läbi lugema (väga hea teos - mööda külgi maha ei jookse kellelgi). Rehepapil oli mõistus omal kohal, ta ei tegutsenud lollilt, kasuahnelt ja mõtlematult.

bq. “No käia ju võib, miks mitte!” kostis Rehepapp vastu. “Aga piiri tuleb pidada. Mina olen kah käinud, nii huvi pärast, aga ei võta kunagi rohkem kui natuke piima, natuke putru, peotäie nisujahu… Vahel harva piibutäie head sakste tubakat…” (A. Kivirähk, “Rehepapp” 2000, lk 6)

Novot, kui mingid tüübid panevad mitusada miljonit tuuri, siis see ei ole rehepaplus vaid puhas imbi-ärnilikkus (Imbi ja Ärni - ka tegelased kõnesolevast teosest).

bq. “…Alles see oli kui Imbi ja Ärni oma maja seina puruks lõhkusid, kui künatäie kraamiga sisse tuhisesid. Pärast tuiskas sealt august vihma ja soppa sisse, mõlemad said luuvalu, et nuta! Vanad inimesed, milleks neile niipalju träni?” (A. Kivirähk, “Rehepapp” 2000, lk 6)

Lugege raamatuid!

Teema: elu | Kommentaare ei ole »

Kes minevikku ei mäleta… november 3rd, 2005

Lugejate tungival nõudmisel avaldan järgmise loo sarjast “Tänane päev ajaloos”. Vikerraadio tuli mulle hommikul appi.

Kartulipäeval 1493 märkas Cristóbal Colón[1] oma teisel reisil Kariibi meres saart ja nimetas selle Dominiikaks.

Samal päeval 1957 saadeti jäädavalt orbiidile Sputnik kahe pardal esimene kosmonaut Kudrjavka[2]. (St jäädavalt jäi orbiidile ta elu.)
!/images/13.jpg (Laika)!
Raadios räägiti veel ka kahest astronaudist - Arabellast ja Anitast, kes ka kurval kombel oma elu ilmaruumis lõpetama pidid, kuna nad keeldusid konserveeritud toitu söömast. Tegu oli muide ämblikega ja nad pidid näitama, kas nad oskavad kaalutus olekus võrku kududa.

Nüüd oleks sobilik rääkida ka mõnest taikonaudist, aga tõtt-öelda ei tea ma ühtki nendega seonduvat põnevat lugu.

Ja palju õnne Ingrid Rüütlile!

fn1. Tuntud ka Kolumbuse nime all.

fn2. Tuntud ka Laika (Лайка) nime all.

Teema: kultuur | Kommentaare ei ole »

Täiesti ootamatu intsident poes, mida ma nüüd osavalt võrdlen november 1st, 2005

Käisin linnas ja astusin ühest poest ka läbi ning kujutate ette, mis minuga sealses vahekäigus juhtus. Kes nägi viimast (ja selle aasta esimest) suusatamise mk Düsseldorfi etapi meeste teatesprinti, teab millest ma rääkima hakkan.

Mul juhtus samasugune kokkupõrge nagu Zorzil Hetlandiga (olid vist ikka nemad). Ainult selle vahega, et Zorzi asemel olin mina ja põrutasin otsa mitte Hetlandile vaid ühele mutikesele ning mitte Düsseldorfis lumel, vaid poes. Muu oli kõik sama, välja arvatud see, et meil polnud kummalgi suuski ja mutike ei pööranud ära teatevahetusest puhkama vaid tuttava mutikesega rääkima ja mulle järsult ette. Ja siis veel ma ei kukkunud talle otsa (nagu Zorzi Hetlandile kui need olid ikka nemad), vaid põrkasin kergelt otsa. Ning ma ei löönud mutikest suusaga. Muidu oli küll kõik muu sama.

Mutid ei oska ikka üldse arvestada, et nad nii aeglased on. Olge ettevaatlikud.

Teema: igasugust | Kommentaare ei ole »