zoodablog

Turulased september 20th, 2005

Käisin täna segastel asjaoludel turu peal ringi. Vaatasin, et kas saan sealt mida soovin või ei. Muidugi ei saanud, aga see-eest taasavastasin enda jaoks terve posu tegelasi, kes turul toimetavad.

*Pudipadimüüjad* - tavaliselt naised. Müüvad koledaid plastmassist vidinaid - ehteid, mänguasju ja muud tarvilikku. Sokke näiteks.

*Kingamüüjad* - tavaliselt mehed. Müüvad peale kingade ka teisi jalanõusid. Äärmiselt pealetükkivad. Piisab vaid, et sa nende leti ääres oma hoogu vähendad kui nad juba krapsti kohal on ja püüdes sind samaaegselt vanast jalanõust vabastada ning uut sobilikku jalavarju jalga toppida, räägivad kui hea liist neil tennistel on. Muidugi on see tore vaheldus tüüpilistele eesti poemüüjatele, kes sinu küsimuse peale sulle sellise näoga otsa vaatavad, et sa koheselt isegi taipad kui rumal sa oled ning loobud müüja tüütamisest. (Vahemärkus - päris pikad laused mul.)

*Riidemüüjad* - neid on kõige rohkem ja nad on kõige igavamad.

*Juur- ja puurviljade müüjad* - toredad memmed ja taadid müüvad kodu- ja välismaiseid frukte. Kasutavad pakkimiseks vanu saiapakkekilesid jms korduvkasutatavat - väga praktiline.

*Kaltsumüüjad* - Neidki on rohkesti ja nad on väga populaarsed. Agressiivsuselt küündivad peaaegu kingamüüjate tasemeni. Üks tädike jõudis mulle peaaegu maha müüa ühe “väga ilusa noortepärase kapuutsiga pusa”. Minu vaikivat möödakõndimist võttis ta kui nõusolekut ja oli hinnaski nõus veidike alla andma. Põgenesin.

*Kilakolamüüjad* - minu vaieldamatud lemmikud turul. Vanamehed, kes müüvad turul absoluutselt kõike - mutrivõtmed, uksekellad, torulõikajad, ukselingid, elektrikilbid, saed, raamatud, samovarid, nimeta ainult. Kraam loomulikult ei ole enam oma esimeses nooruses, aga see on ainult hea, sest see näitab, et on ikka kvaliteetne nodi. Tänane moekaup oli veepumbad, neid oleks võinud terve puntra osta. Ma tean paari inimest, kes nende lettide ees end kui paradiisis tunneksid…

Järgmine kord räägin turu külastajatest.

Teema: issanda loomaaed |