Minu esimene mobiil juuli 8th, 2005

Vanemad olid kuskilt kapipõhjas välja kaevanud minu kunagise esimese mobiiltelefoni: NOKIA 2110i. Välja näeb selline:
!/images/1.jpg (2110)!

Aasta oli siis 1999 ja raha ei maksnud ma selle eest midagi, sest tegu oli venna vana telefoniga. Tol hetkel ei olnud see enam mingi moeröögatus, tegijamad olid juba jõudnud endale soetada menukat 5110. Üldiselt ajas see aparaat oma asja ära ja funktsioone oli sel piisavalt - samapalju kui ma praeguse telefonigagi kasutan.

Mis kõige lahedam - see pill läheb nüüd uuesti käiku. Vanemad ostavad mingi kõnekaardi sisse, juhtmega seina (sest aku tal ei pea) ning sellest saab maa-telefon. Sest 2110-l on antenn ja sestap ka korralik levi, aga meie maakodu seevastu ei asu just kõige ilusamas levialas… vähemalt tänapäevaste mobiiltelefonide arvates.

Milline oli sinu esimene mobiil?

Teema: kultuur |

2 kommentaari to “Minu esimene mobiil”

  1. andris On

    Ericsson A1018 “kalamehetelefon,” ka antenniga. Soetasin selle lootusetult sõpradest mahajäänult aastal 2000, vahetult peale keskkooli lõpetamist, mil kõigil tuusamatel tüüpidel juba mitmes telefon käsil. Paari kuu pärast läksin sõjaväkke ja vahetasin telefoni vennaga pleieri vastu ja vend viis telefoni hiljem pandimajja. Peale seda jäljed kadusid :D

  2. BBB On

    Mina algasin 2000-ndal aastal Nokia 5110-ga. Hea telefon oli – aku pidas kaua vastu ja leviga polnud ka probleemi. Peamine põhjus, miks ma selle uue vastu välja vahetasin, oli see, et seda ei saanud viisakal kombel kaasas kanda – mul polnud ühtegi nii suurt taskut. Kuigi minul on juba hulk aega uus telefon, teenib vana veel väga edukalt minu isa. 5 telefoni-aastat on inimese-aastates nagu 85 või midagi sellist. Kõbus rauk.

Jäta vastus