zoodablog

Elu maal juuni 13th, 2005

bq. Maainimesed naeravad väga palju, sest nad saavad nii palju värsket õhku. Ma ei usu, et nende lapsed peavad lasteaias käima, sest neil on kodus õues nii palju värsket õhku. Pealegi nad söövad lilli, sest see on kasulik.Maainimesed paistavad täitsa harilikud, eriti tagantpoolt. Aga kui on udu, siis neid ei ole näha.
(Kogumikust “Vanad tädid enam ei mune” Victoria, 6 a.)

Kohe meenub muidugi Andrus Kivirähki “Kalevipojast” lugu salapärasest maa-rahvast, keda arktiliste puuviljade uurija Ülo Kraan jt uurimas käisid. Neile lõppes see ekspeditsioon muidugi üsna saatuslikult.

Minu seekordne nädalavahetus maal lõppes palju meeldivamalt. Muidugi sai kõvasti tööd tehtud - palke hunnikusse veeretatud. Üks asi mis maa-rahvast ja maal-elavat-linnarahvast eristab on see, et maarahval on olemas tööks vajalikud riistad (antud juhul näiteks traktor), aga linnarahvas teeb oma toimetamisi palju arhailisemal meetodil (meie näiteks kangide ja käelihaste abil).

Teisest küljest jälle pole maal-elaval-linnarahval mingi mure vähemalt 9ni hommikul magada ja töötada sel ajal kui viitsimist on. Linnamehe jaoks on maal töötamine puhkus. Samal ajal kui maarahvas juba 6st reipal sammul end tööpõllule seab.

Kuidas olukord siis tegelikult on? Teatavat vahet kiputakse maa- ja linnarahva vahel tegema küll. Ja kui ma ei eksi siis aeg-ajalt kipuvad urbaniseerunud noorte mõtted maa-noortest kergelt halvustava alatooniga olema. Tegelikult mitte ainult maa-noorte, vaid ka väikelinnanoorte. (Vahemärkuse korras - telekast kuulsin - Tallinlase jaoks on näiteks Pärnu väikelinn.)

Ja mis seal salatit - kogu meie meedia on linna-keskne. Kajastatakse linnas toimuvat… kui aeg-ajalt mõni reporter ka maale satub, siis talle jäävad kahjuks vaid ette poe taga uinakut tegevad joodikud.

Postimehe nädalalõpulisast võib lugeda ohjeldamatult pidutsemise-teemalisi väljavõtteid blogidest. Aga miks ei tsiteerita seal neid, kes räägivad kui tore neil maal-vanaema-juures oli? Igav?

Aga tegelikult on maal kultuuri küll ja veel. Võiks öelda, et palju ehedamat(mõtestatumat) ja eestlaslikumat kui (suur)linnas kohata võibki.

Tõe huvides olgu mainitud, et olen ka linlane (ehkki väikelinlane). Ent tunnen hinges suurt maa-lähedust ja olen seal toimuvaga kursis. Puid oskan ka lõhkuda ilma jäsemeid amputeerimata:)

Teema: kultuur |