zoodablog

Maniche, kellel on tugev kauglöök… juuni 9th, 2005

*Eestlased* olid sel korral täitsa tublid. Jalgpallurid, ma mõtlen. Vähemalt ei väsitud enne lõppu ära, vaid võitlesid vapralt.

*Portugallased* seevastu tegid margi täiega täis, eriti Figo - nii alatute võtetega prooviti vigu välja meelitada ja küünarnukiga näkku löömine oli tipp ja täpp. Üldiselt pole neil meestel pärast vutikarjääri lõppu töötuks jäämise muret vaja karta - kohalik filmitööstus peaks nad hoobilt oma palgale võtma.

*Kaameramehed* olid oma tavapärasel tasemel. Ma ei saa aru, miks nad ei suuda palli jälgida. Just kõige põnevamatel hetkedel suudavad nad esiteks pallist maha jääda ja seejärel kiirelt üle liikuda.

Niipalju siis jalgpallist. Ahjaa, pealkiri. Alati kui Jurtšenko hakkas Manichest rääkima, pidi ta tema kauglöögi tugevust mainima. See tuletas mulle meelde noorena loetud Sempe ja Goscinny lasteraamatut “Väike Nicolas”, kus iga kord kui kellestki juttu tuli, mainiti ka teda iseloomustav lausejupike. Alceste’ oli näiteks väga paks ja sõi kogu aeg. Agnan’ jälle kandis prille ja oli seetõttu väga tark. Naljakas raamat tegelikult, peaks suvel uuesti läbi lugema. Coscinny muide on ka Asterixi ja Lucky Luke’i üks autor.

Teema: issanda loomaaed |